Job 6 ~ Job 6

picture

1 J ob prit la parole et dit:

Na ka whakautu a Hopa, ka mea,

2 O h! s'il était possible de peser ma douleur, Et si toutes mes calamités étaient sur la balance,

Aue, me i ata paunatia toku mamae, me i huihuia, me i whakairihia toku aitua ki te pauna!

3 E lles seraient plus pesantes que le sable de la mer; Voilà pourquoi mes paroles vont jusqu'à la folie!

Na inaianei taimaha ake i te onepu o te moana: heoi he ohorere rawa aku kupu.

4 C ar les flèches du Tout Puissant m'ont percé, Et mon âme en suce le venin; Les terreurs de Dieu se rangent en bataille contre moi.

Kei roto hoki i ahau nga pere a te Kaha Rawa, inumia ake e toku wairua to ratou paihana: rarangi tonu mai nga whakawehi a te Atua hei hoariri moku.

5 L 'âne sauvage crie-t-il auprès de l'herbe tendre? Le boeuf mugit-il auprès de son fourrage?

E tangi ano ranei te kaihe mohoao i te mea kei te tarutaru ia? e tangi ano ranei te kau i te mea e kai ana?

6 P eut-on manger ce qui est fade et sans sel? Y a-t-il de la saveur dans le blanc d'un oeuf?

E taea ranei te kai, te mea kahore nei ona ha, ki te kahore he tote? He reka ranei te whakakahukahu o te hua manu?

7 C e que je voudrais ne pas toucher, C'est là ma nourriture, si dégoûtante soit-elle!

Hore rawa toku wairua e mea kia pa atu ki ena; to ratou rite ki ahau kei te kai whakarihariha.

8 P uisse mon voeu s'accomplir, Et Dieu veuille réaliser mon espérance!

Aue, me i riro mai taku i tono ai, me i homai e te Atua taku e tumanako nei!

9 Q u'il plaise à Dieu de m'écraser, Qu'il étende sa main et qu'il m'achève!

Me i pai hoki te Atua kia whakangaromia ahau, kia tukua mai tona ringa hei hatepe i ahau!

10 I l me restera du moins une consolation, Une joie dans les maux dont il m'accable: Jamais je n'ai transgressé les ordres du Saint.

Penei kua ai ano he whakamarie moku; ae, ka tino hari ahau ki te mamae, kahore nei e tohu i ahau: kihai hoki nga kupu a te Mea Tapu i huna e ahau.

11 P ourquoi espérer quand je n'ai plus de force? Pourquoi attendre quand ma fin est certaine?

He aha toku kaha, e tatari ai ahau? He aha hoki toku mutunga, e whakamanawanui ai ahau?

12 M a force est-elle une force de pierre? Mon corps est-il d'airain?

He kaha kohatu ranei toku kaha? He parahi ranei oku kikokiko?

13 N e suis-je pas sans ressource, Et le salut n'est-il pas loin de moi?

Ehara ranei i te mea kahore he awhina moku i roto i ahau, a kua oti te ngoi te pei i roto i ahau?

14 C elui qui souffre a droit à la compassion de son ami, Même quand il abandonnerait la crainte du Tout Puissant.

Ko te tangata e ngoikore ana te ngakau kia puta mai te aroha o tona hoa ki a ia, ahakoa kua mahue i a ia te wehi i te Kaha Rawa.

15 M es frères sont perfides comme un torrent, Comme le lit des torrents qui disparaissent.

He mahi tinihanga ta oku teina, he pera me ta te awa; rere ana ratou ano he waipuke awaawa,

16 L es glaçons en troublent le cours, La neige s'y précipite;

Kua mangu nei i te hukapapa, ngaro ana te hukarere i roto.

17 V iennent les chaleurs, et ils tarissent, Les feux du soleil, et leur lit demeure à sec.

I te wa e mahana ai, ka memeha atu; i te weraweratanga, moti iho ratou i to ratou wahi.

18 L es caravanes se détournent de leur chemin, S'enfoncent dans le désert, et périssent.

Ka peka ke nga tira e haere ana ra reira; riro ana ki te kore, a ngaro iho.

19 L es caravanes de Théma fixent le regard, Les voyageurs de Séba sont pleins d'espoir;

Tirotirohia ana e nga tira o Tema; taria atu ana e nga tangata haere o Hepa.

20 I ls sont honteux d'avoir eu confiance, Ils restent confondus quand ils arrivent.

Whakama ana ratou mo ratou i whakamanawa atu ki reira; te taenga ki aua awa, kanakana kau ana.

21 A insi, vous êtes comme si vous n'existiez pas; Vous voyez mon angoisse, et vous en avez horreur!

Na he kahore noa iho koutou; ka kite koutou i te mea whakamataku, a ka wehi.

22 V ous ai-je dit: Donnez-moi quelque chose, Faites en ma faveur des présents avec vos biens,

I mea ranei ahau, Homai ki ahau? He hakari ranei maku e homai i o koutou rawa?

23 D élivrez-moi de la main de l'ennemi, Rachetez-moi de la main des méchants?

I mea ranei, whakaorangia ahau i te ringa o te hoariri? Hokona ahau i roto i te ringa o te kaitukino?

24 I nstruisez-moi, et je me tairai; Faites-moi comprendre en quoi j'ai péché.

Whakaakona ahau, a ka whakarongo puku ahau; whakaaturia ki ahau te mea i he ai ahau.

25 Q ue les paroles vraies sont persuasives! Mais que prouvent vos remontrances?

Ano te kaha o nga kupu tika! Ko te aha ia te riria ana e a koutou kupu?

26 V oulez-vous donc blâmer ce que j'ai dit, Et ne voir que du vent dans les discours d'un désespéré?

E mea ana ranei koutou kia riria nga kupu? he hau kau nei hoki nga korero a te tangata kua pau ona whakaaro.

27 V ous accablez un orphelin, Vous persécutez votre ami.

Ae ra, e mea ana koutou ki te maka rota mo nga pani, ki te mea i to koutou hoa hei taonga hokohoko.

28 R egardez-moi, je vous prie! Vous mentirais-je en face?

Na whakaae mai, titiro mai ki ahau; he pono hoki e kore ahau e korero teka ki to koutou kanohi.

29 R evenez, ne soyez pas injustes; Revenez, et reconnaissez mon innocence.

Tena ra, tahuri mai; kaua hoki te he e waiho; ina, tahuri mai, he tika hoki taku take.

30 Y a-t-il de l'iniquité sur ma langue, Et ma bouche ne discerne-t-elle pas le mal?

He he koia kei toku arero? e kore ranei toku hinengaro e mohio ki nga mea whanoke?