Proverbes 27 ~ Proverbs 27

picture

1 N e te vante pas du lendemain, Car tu ne sais pas ce qu'un jour peut enfanter.

Kei whakamanamana koe ki te ra apopo; kahore hoki koe e mohio ko te aha e puta mai i roto i te ra.

2 Q u'un autre te loue, et non ta bouche, Un étranger, et non tes lèvres.

Ma tetahi atu tangata te whakamoemiti mou, kaua ma tou mangai ake; ma te tangata ke, kaua ma ou ngutu ake.

3 L a pierre est pesante et le sable est lourd, Mais l'humeur de l'insensé pèse plus que l'un et l'autre.

He taimaha te kohatu, he taimaha ano te kirikiri; he taimaha atu ia i a raua tahi te pukuriri o te wairangi.

4 L a fureur est cruelle et la colère impétueuse, Mais qui résistera devant la jalousie?

He mea nanakia te riri, he rutaki te aritarita; ko wai ia e tu i mua i te hae?

5 M ieux vaut une réprimande ouverte Qu'une amitié cachée.

He pai ke te riri matanui i te aroha huna.

6 L es blessures d'un ami prouvent sa fidélité, Mais les baisers d'un ennemi sont trompeurs.

Ko nga patu a te hoa aroha he mea na te pono: ko nga kihi ia a te hoariri auau rawa.

7 C elui qui est rassasié foule aux pieds le rayon de miel, Mais celui qui a faim trouve doux tout ce qui est amer.

E ngaruru ana te wairua makona ki te honikoma: engari ki te wairua hiakai, reka kau nga mea kawa katoa.

8 C omme l'oiseau qui erre loin de son nid, Ainsi est l'homme qui erre loin de son lieu.

Rite tonu ki te manu e atiutiu noa atu ana i tona kohanga te tangata e atiutiu noa atu ana i tona wahi.

9 L 'huile et les parfums réjouissent le coeur, Et les conseils affectueux d'un ami sont doux.

He whakahari ngakau te hinu me te whakakakara; he pera ano nga ahuareka o to te tangata hoa aroha i ahu mai i nga tikanga mateoha i whakatakotoria e tona ngakau.

10 N 'abandonne pas ton ami et l'ami de ton père, Et n'entre pas dans la maison de ton frère au jour de ta détresse; Mieux vaut un voisin proche qu'un frère éloigné.

Ko tou hoa aroha ake, a ko te hoa hoki o tou papa, kaua e whakarerea; kaua hoki e haere ki te whare o tou tuakana i te ra e mate ai koe: he pai ke hoki te hoa e tata ana i te tuakana i tawhiti.

11 M on fils, sois sage, et réjouis mon coeur, Et je pourrai répondre à celui qui m'outrage.

E taku tama, kia whakaaro nui, kia koa ai toku ngakau, kia whakahoki kupu ai hoki ahau ki te hunga e tawai ana ki ahau.

12 L 'homme prudent voit le mal et se cache; Les simples avancent et sont punis.

E kite atu ana te tangata tupato i te he, a ka huna i a ia: tena ko te kuware, haere tonu atu, mamae tonu atu.

13 P rends son vêtement, car il a cautionné autrui; Exige de lui des gages, à cause des étrangers.

Tangohia te kakahu o te kaiwhakakapi mo te tangata ke; tona taunaha ano hoki mo ta te wahine ke.

14 S i l'on bénit son prochain à haute voix et de grand matin, Cela est envisagé comme une malédiction.

Ko te tangata e maranga ana i te atatu, he nui hoki tona reo ki te manaaki i tona hoa ka kiia tana he kanga.

15 U ne gouttière continue dans un jour de pluie Et une femme querelleuse sont choses semblables.

He maturuturu e puputu tonu ana i te ra nui te ua, he wahine ngangare, rite tonu raua:

16 C elui qui la retient retient le vent, Et sa main saisit de l'huile.

Ko te tangata e mea ana ki te pehi i a ia, e mea ana ki te pehi i te hau, a ka tutaki tona ringa matau ki te hinu.

17 C omme le fer aiguise le fer, Ainsi un homme excite la colère d'un homme.

Ko te rino hei whakakoi mo te rino; waihoki ko te tangata ano hei whakakoi i te mata o tona hoa.

18 C elui qui soigne un figuier en mangera le fruit, Et celui qui garde son maître sera honoré.

Ko te kaitiaki o te piki, ka kai i ona hua: ka whakahonoretia te tangata e whakaaro ana ki tona rangatira.

19 C omme dans l'eau le visage répond au visage, Ainsi le coeur de l'homme répond au coeur de l'homme.

He pera i te wai, tiro atu, tiro mai he kanohi, ka pena ano to te tangata ngakau ki te tangata.

20 L e séjour des morts et l'abîme sont insatiables; De même les yeux de l'homme sont insatiables.

Ko te reinga, ko te whakangaromanga, e kore e makona; e kore ano hoki e makona nga kanohi o te tangata.

21 L e creuset est pour l'argent, et le fourneau pour l'or; Mais un homme est jugé d'après sa renommée.

Ko te oko tahu para mo te hiriwa, ko te oumu mo te koura; a, ko te whakanui i a ia, hei whakamatautau mo te tangata.

22 Q uand tu pilerais l'insensé dans un mortier, Au milieu des grains avec le pilon, Sa folie ne se séparerait pas de lui.

Ahakoa i tukua e koe te wairangi ki te tuki i roto i te kumete i waenga i nga witi pepe, e kore tona whakaarokore e riro.

23 C onnais bien chacune de tes brebis, Donne tes soins à tes troupeaux;

Kia anga nui koa kia mohio ki te ahua o au hipi, a kia pai te tiaki i au kahui kau:

24 C ar la richesse ne dure pas toujours, Ni une couronne éternellement.

E kore hoki te taonga e mau tonu; e mau ianei te karauna ki nga whakatupuranga katoa?

25 L e foin s'enlève, la verdure paraît, Et les herbes des montagnes sont recueillies.

Kua whaiti te hei, e kitea ana te tupu hou, a e kohikohia ana nga otaota o nga maunga.

26 L es agneaux sont pour te vêtir, Et les boucs pour payer le champ;

Hei mea kakahu mou nga reme, a koe nga koati hei utu mo te mara.

27 L e lait des chèvres suffit à ta nourriture, à celle de ta maison, Et à l'entretien de tes servantes.

A tera te waiu koati, he nui noa atu hei kai mau, hei kai hoki ma tou whare, hei oranga ano hoki mo au kotiro.