1 ث ُمَّ قالَ لَهُمْ يَسُوعُ: «أقُولُ لَكُمُ الحَقَّ: إنَّ مِنْ بَينِ الواقِفِينَ هُنا أشخاصاً لَنْ يَذُوقُوا المَوتَ قَبلَ أنْ يَرَوا مَلَكوتَ اللهِ آتِياً بِقُوَّةٍ.» يَسُوعُ وَمَعَهُ مُوسَى وَإيلِيّا
I mea ano ia ki a ratou, He pono taku e mea nei ki a koutou, Tenei ano etahi o te hunga e tu nei, e kore e pangia e te mate, kia kite ra ano i te rangatiratanga o te Atua e haere mai ana i runga i te kaha.
2 و َبَعْدَ سِتَّةِ أيّامٍ، أخَذَ يَسُوعُ بُطرُسَ وَيَعقُوبَ وَيُوحَنّا إلَى جَبَلٍ مُرتَفِعٍ وَحْدَهُمْ، وَغَيَّرَ هَيئَتَهُ أمامَهُمْ.
A, ka pahure nga ra e ono, ka mau a Ihu ki a Pita, ki a Hemi, ki a Hoani, na kawea ana ratou e ia ki runga ki tetahi maunga tiketike, ko ratou anake: a ka puta ke tona ahua i to ratou aroaro.
3 ف َصارَتْ ثِيابُهُ مُشِعَّةً، وَناصِعَةَ البَياضِ. حَتَّىْ إنَّهُ لا يُمكِنُ لأيِّ قَصّارٍ عَلَى الأرْضِ أنْ يُبَيِّضَ هَكَذا!
Na kanapa tonu ona kakahu, ma tonu me te hukarere; e kore e taea e te kaihoroi i runga i te whenua te mea kia pera te ma.
4 و َظَهَرَ لَهُمْ إيلِيّا مَعَ مُوسَى، وَكانا يَتَحَدَّثانِ مَعَ يَسُوعَ.
Na ka puta mai ki a ratou a Iraia raua ko Mohi: e korerorero ana raua ki a Ihu.
5 ف قالَ بُطرُسُ لِيَسُوعَ: «يا مُعَلِّمُ، ما أجمَلَ أنْ نَكُونَ هُنا! فَلنَنصُبْ ثَلاثَ خَيماتٍ، واحِدَةً لَكَ، وَواحِدَةً لِمُوسَى، وَواحِدَةً لإيلِيّا.»
Na ka oho a Pita, ka mea ki a Ihu, E te Kaiwhakaako, he mea pai kia noho tatou ki konei: na kia hanga e matou etahi wharau kia toru: kia kotahi mou, kia kotahi mo Mohi, kia kotahi mo Iraia.
6 و َلَمْ يَكُنْ يَعرِفْ ما الَّذِي يَقُولُهُ، فَقَدْ كانُوا خائِفِينَ.
Kahore hoki ia i matau ki tana e korero ai; i wehi hoki ratou.
7 ث ُمَّ جاءَتْ غَيمَةٌ وَغَطَّتْهُمْ، وَجاءَ صَوتٌ مِنَ الغَيمَةِ يَقولُ: «هَذا هُوَ ابْنِي حَبيبيْ، فَأصغُوا إلَيهِ.»
Na ko tetahi kapua e taumarumaru ana ki runga ki a ratou: a ka puta he reo i te kapua, e mea ana, Ko taku Tama tenei i aroha ai; whakarongo ki a ia.
8 و َفَجأةً، نَظَروا حَولَهُمْ، فَلَمْ يَرَوا مَعَهُمْ إلّا يَسُوعَ وَحدَهُ.
A, titiro rawa ake ratou ki tetahi taha, ki tetahi taha, kahore a ratou tangata i kite ai, ko ratou anake, ko Ihu.
9 و َبَينَما هُمْ يَنزِلُونَ مِنَ الجَبَلِ، أمَرَهُمْ يَسُوعُ وَقالَ: «لا تُخبِرُوا أحَداً بِهَذِهِ الرُؤيا، إلَى أنْ يُقامَ ابْنُ الإنسانِ مِنَ المَوتِ.»
A, i a ratou e heke iho ana i te maunga, ka whakatupato ia i a ratou kia kaua e korerotia ki te tangata a ratou i kite ai, kia ara ra ano te Tama a te tangata i te hunga mate.
10 ف َحَفِظُوا الأمرَ بَينَهُمْ، وَكانُوا يَتَحَدَّثونَ عَنْ مَعنَى القِيامَةِ مِنَ المَوتِ.
A i puritia taua kupu e ratou, ka uiui ki a ratou ano, he aha ra te aranga ake i te hunga mate.
11 ف َسَألُوهُ: «لِماذا يَقُولُ مُعَلِّمُو الشَّرِيعَةِ إنَّ إيلِيّا يَنبَغي أنْ يَأتِيَ أوَّلاً؟»
A ka ui ratou ki a ia, ka mea, he aha nga karaipi ka mea ai, ko Iraia kia matua puta mai?
12 ف َقالَ لَهُمْ: «هُمْ مُصيبُونَ بِقَولِهِمْ إنَّ إيلِيّا يَنبَغي أنْ يَأتيَ أوَّلاً، فَهوَ يَرُدُّ كُلَّ شَيءٍ إلَى أصلِهِ. وَلَكِنْ كُتِبَ أيضاً عَنِ ابْنِ الإنسانِ أنَّهُ سَيَتَألَّمُ كَثِيراً وَيُرفَضُ.
Na ka whakahoki ia, ka mea ki a ratou, E puta ana ano a Iraia i mua ki te whakatika i nga mea katoa; kua oti ano te tuhituhi mo te Tama a te tangata, kia maha ona mamae, kia whakakahoretia.
13 أ قُولُ لَكُمْ إنَّ إيلِيّا قَدْ جاءَ، وَعامَلُوهُ كَما يُرِيدُونَ، تَماماً كَما كُتِبَ عَنْهُ.» يَسُوعُ يُخرِجُ رُوحاً شِرِّيراً مِنْ صَبِيٍّ
Ko taku kupu ia tenei ki a koutou, Kua tae mai ano a Iraia, heoi meatia ana e ratou ki a ia ta ratou i pai ai, nga mea hoki i tuhituhia mona.
14 و َعِندَما وَصَلُوا إلَى بَقِيَّةِ التَّلامِيذِ، شاهَدُوا جَمْعاً كَبِيراً مِنَ النّاسِ حَولَهُمْ، وَكانَ مُعَلِّمُوا الشَّرِيعَةِ يُجادِلُونَهُمْ.
A, no to ratou taenga ki nga akonga, ka kite ratou he rahi te hui e karapoti ana i a ratou, me nga karaipi e totohe ana ki a ratou.
15 و َحالَما رَآهُ النّاسُ امتَلأوا دَهشَةً وَأسْرَعُوا لِيُسَلِّمُوا عَلَيهِ.
A, kite kau te mano katoa i a ia, ka miharo, a oma ana, oha ana ki a ia.
16 ف َسَألَهُمْ يَسُوعُ: «ما الَّذِي تَتَجادَلُونَ فِيهِ مَعَهُمْ؟»
Na ka ui ia ki a ratou, He aha ta koutou e totohe na ki a ratou?
17 ف َأجابَهُ رَجُلٌ كانَ هُناكَ: «يا مُعَلِّمُ، لَقَدْ أحضَرْتُ ابْنِي إلَيكَ، لأنَّهُ مَسكُونٌ بِرُوحٍ شِرِّيرٍ يُخرِسُهُ.
Na ka whakahoki tetahi i roto i te mano, ka mea, E te Kaiwhakaako, i kawea mai e ahau taku tama ki a koe, he wairua reokore tona;
18 و َحينَ يُسَيطِرُ عَليهِ، يُلْقيَهُ أرْضاً، ثُمَّ يَزبدُ وَيَصُرُّ عَلَى أسنانِهِ وَيَتَشَنَّجُ. وَقَدْ طَلَبْتُ مِنْ تَلامِيذِكَ أنْ يُخرِجُوهُ فَلَمْ يَقْدِرُوا.
A, i nga wahi e hopu ai te wairua i a ia, ka taia iho: tutu ana te huka, tetea ana ona niho, a pakoko haere ana: i mea ano ahau ki au akonga kia peia ia ki waho; heoi kihai i taea e ratou.
19 ف َقالَ يَسُوعُ: «أيُّها الجَيلُ غَيْرُ المُؤمِنِ، إلَى مَتَى أكُونُ مَعَكُمْ، إلَى مَتَى أحتَمِلُكُمْ؟» ثُمَّ قالَ للرَجُلِ: «أحضِرِ ابنَكَ إلَيَّ.»
Na ko tana whakahokinga ki a ia, ka mea, E te uri whakaponokore, kia pehea te roa o toku noho ki a koutou? kia pehea te roa o taku manawanui ki a koutou? Kawea mai ki ahau.
20 ف َأحضَروا الصَّبِيِّ إلَيهِ. فَلَمّا رَأى الرُّوحُ الشِّرِّيرُ يَسُوعَ، أدخَلَ الصَّبِيَّ فِي نَوبَةِ تَشَنُّجاتٍ، وَألقاهُ أرْضاً. فَكانَ الصَّبِيُّ يَتَقَلَّبُ وَيُزْبِدُ.
Na kawea ana mai ia ki a ia: a, i tona kitenga i a ia, na haea tonutia iho ia e te wairua; a hinga ana ia ki te whenua, ka oke, ka huka.
21 ف َسَألَ يَسُوعُ وَالِدَ الصَّبِيِّ: «مُنذُ مَتَى وَهُوَ عَلَى هَذِهِ الحالِ؟» فَأجابَ: «مُنْذُ طُفُولَتِهِ.
Na ka ui ia ki tona matua, Ka pehea te roa o te mea nei ki a ia? Ka mea ia, No te tamarikitanga:
22 و َكَثِيراً ما كانَ هَذا الرُّوحُ يُلقِيهِ فِي النّارِ أوْ فِي الماءِ لِيَقتُلَهُ. فَإنْ كُنتَ تَستَطِيعُ أنْ تَفعَلَ شَيئاً، فَارحَمْ حالَنا وَساعِدْنا.»
He maha ana turakanga i a ia ki te kapura, ki te wai, kia ngaro ai: otira ki te taea e koe te aha ranei, arohaina maua, kia puta tou whakaaro ki a maua.
23 ف َقالَ لَهُ يَسُوعُ: «لِماذا تَقُولُ: ‹إنْ كُنْتُ أستَطيعُ›؟ فَكُلُّ شَيءٍ مُستَطاعٌ لِمَنْ يُؤمِنُ.»
Ka mea a Ihu ki a ia, Ki te taea e koe te whakapono, ka taea nga mea katoa e te tangata whakapono.
24 ف َصَرَخَ وَالِدُ الصَّبِيِّ وَقالَ: «أنا أُومِنُ، فَساعِدْنِي لِكَيْ يَقَوَى إيمانيَ الضَّعيفُ.»
Na karanga tonu mai te matua o te tama, ka mea, E whakapono ana ahau, e te Ariki; kia puta tou whakaaro ki toku whakaponokore.
25 و َلَمّا رَأى يَسُوعَ أنَّ أعدادَ النّاسِ تَتَكاثَرُ، انتَهَرَ الرُّوحَ النَّجِسَ، وَقالَ لَهُ: «يا أيُّها الرُّوحُ الَّذِي أخرَسَتَ هَذا الصَّبِيَّ وَأغلَقْتَ أُذُنَيهِ، أنا آمُرُكَ بِأنْ تَخرُجَ مِنْهُ، وَلا تَرجِعَ إلَيهِ ثانِيَةً.»
A, no te kitenga o Ihu i te mano e oma mai ana, ka riria e ia te wairua poke, ka mea ki a ia, E te wairua reokore, turi, ko taku tenei ki a koe, Puta mai i roto i a ia, kaua ano e tomo ki roto ki a ia a muri ake nei.
26 ف َصَرَخَ الرُّوحُ الشِّرِّيرُ وَأدخَلَ الصَّبِيَّ فِي نَوبَةٍ، ثُمَّ خَرَجَ مِنْهُ. فَصارَ الصَّبِيُّ كَأنَّهُ مَيِّتٌ، حَتَّى إنَّ كَثيرينَ قالُوا إنَّهُ ماتَ.
Na hamama ana tera, haehae noa iho ana i a ia, a puta ana mai ki waho: no ka pera taua tangata me te tupapaku, a he tokomaha i mea, Kua mate.
27 أ مّا يَسُوعُ فَأمسَكَ بِيَدِهِ وَأنهَضَهُ، فَوَقَفَ الصَّبِيُّ.
Otira ka mau a Ihu ki tona ringa, ka whakaara i a ia: a ka whakatika ia.
28 و َبَعْدَ أنْ دَخَلَ يَسُوعُ إلَى البَيتِ، سَألَهُ تَلامِيذُهُ عَلَى انفِرادٍ: «لِماذا لَمْ نَستَطِعْ نَحنُ إخراجَهُ؟»
A, i a ia ka tomo ki te whare, ka ui puku ana akonga ki a ia, he aha matou te ahei ai te pei i a ia ki waho?
29 ف َقالَ لَهُمْ: «هَذا النَّوعُ لا يَخرُجُ إلّا بِالصَّلاةِ.» يَسُوعُ يُنبِئُ بِمَوتِهِ وَقِيامَتِه
Ano ra ko ia ki a ratou, E kore e puta noa te pena, ma te inoi anake, ma te nohopuku.
30 و َانطَلَقُوا مِنْ هُناكَ وَابتَدَأُوا رِحلَتَهُمْ عَبْرَ إقليمِ الجَلِيلِ. وَلَمْ يُرِدْ يَسُوعُ أنْ يَعرِفَ أحَدٌ مَكانَهُ،
Na ka hapainga e ratou i reira, a haere ana ra waenganui o Kariri; kihai hoki ia i pai kia rangona e tetahi.
31 ب َلْ أرادَ أنْ يَكونَ مَعَ تَلامِيذَهُ لِيُعَلِّمَهُمْ. فَكانَ يَقُولُ لَهُمْ: «سَيُوضَعُ ابنُ الإنسانِ تَحتَ سُلطانِ البَشَرِ. وَسَيَقتُلُونَهُ. وَلَكِنَّهُ، بَعْدَ أنْ يُقتَلَ، سَيَقُومُ فِي اليَومِ الثّالِثِ مِنَ المَوتِ.»
Ko tana hoki i whakaako ai ki ana akonga, i mea ai ki a ratou, Ka tukua te Tama a te tangata ki nga ringa o nga tangata, a ma ratou ia e whakamate; a, ka oti ia te whakamate, ka ara ake i te toru o nga ra.
32 ل َكِنَّهُمْ لَمْ يَفهَمُوا كَلامَهُ. وَخافُوا أنْ يَسألُوهُ عَنْ مَعناهُ. مَنِ الأعظَم
Na kihai ratou i matau ki taua kupu, ka mataku hoki ki te ui ki a ia.
33 و َبَعْدَ هَذا جاءُوا إلَى كَفْرِناحُومَ. فَلَمّا اجتَمَعُوا فِي البَيتِ، سَألَهُمْ يَسُوعُ: «عَمّا كُنْتُمْ تَتَجادَلونَ فِي الطَّرِيقِ.»
Na ka tae ratou ki Kaperenauma; a, i a ia i roto i te whare, ka ui ia ki a ratou, He aha ta koutou i korerorero ai ki a koutou i te ara?
34 ف َلَمْ يُجِبْهُ التَّلامِيذُ بِشَيءٍ، لِأنَّهُمْ كانُوا يَتَجادَلُونَ حَولَ مَنْ هُوَ الأعظَمُ بَينَهُمْ.
Otiia kihai ratou i kiki: ko ta ratou hoki i kore korero ai ki a ratou i te ara, ko wai te mea nui rawa.
35 ف َجَلَسَ يَسُوعُ، وَدَعا الاثْني عَشَرَ إلَيهِ وَقالَ لَهُمْ: «مَنْ أرادَ مِنْكُمْ أنْ يَكُونَ الأوَّلَ، فَيَنبَغي أنْ يَكُونَ آخِرَ الكُلِّ، وَخادِمَ الكُلِّ.»
Na ka noho ia, ka karanga i te tekau ma rua, ka mea ki a ratou, Ki te whai tetahi kia whiti ko ia hei mua, ka waiho ia hei muri i te katoa, hei kaimahi ma te katoa.
36 ث ُمَّ دَعا يَسُوعُ طِفلاً، وَأوقَفَهُ أمامَهُمْ وَاحتَضَنَهُ وَقالَ:
Na ka mau ia ki tetahi tamaiti nohinohi, a whakaturia ana ki waenganui i a ratou: na ka okooko i a ia, ka mea ki a ratou,
37 « مَنْ يَقبَلُ طِفلاً كَهَذا باسمِي فَإنَّما يَقبَلُني، وَمَنْ يَقبَلُني فَإنَّما يَقبَلُ الَّذي أرسَلَنِي أيضاً.» مَنْ لَيسَ ضِدَّنا فَهُوَ مَعَنا
Ki te manako tetahi ki tetahi o nga tamariki penei, he whakaaro ki toku ingoa, e manako ana ia ki ahau: ki te manako hoki tetahi ki ahau, ehara i ahau tana i manako ai, engari ko toku kaitono mai.
38 و َقالَ لَهُ يُوحَنّا: «يا مُعَلِّمُ، رَأينا رَجُلاً يَطرُدُ الأرواحَ الشِّرِّيْرَةَ باسْمِكَ، فَحاوَلْنا أنْ نَمنَعَهُ لِأنَّهُ لَيْسَ مِنّا.»
Na ka mea a Hoani ki ia, E te Kaiwhakaako, i kite matou i tetahi e pei rewera ana i runga i tou ingoa: na riria iho e matou, kahore hoki ia e haere tahi me tatou.
39 ف َقالَ يَسُوعَ: «لا تَمْنَعوهُ. فَمَنْ يَصنَعُ مُعجِزَةً باسمي، لا يُمْكِنَهُ أنْ يُسيئَ إلَيَّ بِهَذِهِ السُّرعَةِ.
Na ka mea a ihu, Kaua ia e riria: ki te mea hoki noku te ingoa e mahi merekara ai tetahi, e kore e hohoro tana korero kino moku.
40 ل ِأنَّ الَّذِي لَيسَ ضِدَّنا هُوَ مَعَنا.
Ko ia hoki ehara i te hoariri ki a tatou, no tatou ia.
41 أ قُولُ لَكُمُ الحَقَّ، إنَّ مَنْ يَسقِيكُمْ كَأسَ ماءٍ لِأنَّكُمْ لِلمَسِيحِ، فَلَنْ يُحرَمَ مِنْ مُكافَأتَهُ.» تَحذيرٌ مِنَ العَثَرات
Ki te whakainumia koutou e tetahi ki te kapu wai, he whakaaro ki toku ingoa, no te mea no te Karaiti koutou, he pono taku e mea nei ki a koutou, e kore ia e hapa i tona utu.
42 « أمّا مَنْ يُعثِرُ أحَدَ هَؤُلاءِ الصِّغارِ المُؤْمِنِينَ بِي، فَسَيَكُونُ أفضَلَ لَهُ لَو أنَّ حَجَرَ رَحَىً وُضِعَ حَولَ رَقَبَتِهِ، وَأُلقِيَ بِهِ فِي البَحرِ.
Na, ki te mea tetahi kia he tetahi o enei mea nonohi e whakapono nei ki ahau, he pai ke ki a ia me i whakairia tetahi kohatu mira ki tona kaki, a ka maka ia ki te moana.
43 ف َإنْ كانَتْ يَدُكَ تَدفَعُكَ إلَى الخَطِيَّةِ، اقْطَعْها. لِأنَّهُ خَيرٌ لَكَ أنْ تَدخُلَ الحَياةَ بِيَدٍ واحِدَةٍ، مِنْ أنْ تَكونَ لَكَ يَدانِ اثْنَتانِ، وَتَدخُلَ جُهَنَّمَ، حَيثُ لا تُطْفَأُ النّارُ.
Na, ki te he koe i tou ringa, poutoa: pai ke hoki mou te tomo mutu ki te ora i te maka ringaruatia ki Kehena, ki te kapura e kore e tineia:
44 ب َلْ حَيثُ الدُّودُ لا يَمُوتُ، وَالنّارُ لا تُطفَأُ.
Ki te wahi e kore ai e mate to ratou kutukutu, ki te kapura e kore e e tineia.
45 و َإنْ كانَتْ قَدَمُكَ تَدفَعُكَ إلَى الخَطِيَّةِ، اقطَعْها. لِأنَّهُ خَيرٌ لَكَ أنْ تَدخُلَ الحَياةَ بِقَدَمٍ واحِدَةٍ، مِنْ أنْ تَكونَ لَكَ قَدَمانِ اثْنَتانِ، وَتُطْرَحَ فِيْ جُهَنَّمَ،
Ki te he ano koe i tou waewae, poutoa: pai ke hoki mou te tomo kopa ki te ora i te maka waewaeruatia ki Kehena,
46 ح َيثُ الدُّودُ لا يَمُوتُ، وَالنّارُ لا تُطفَأُ.
Ki te wahi e kore ai e mate to ratou kutukutu, ki te kapura e kore e tineia.
47 و َإنْ كانَتْ عَينُكَ تَدفَعُكَ إلَى الخَطِيَّةِ، فَاقلَعْها. لِأنَّهُ خَيرٌ لَكَ أنْ تَدخُلَ مَلَكوتَ اللهِ بِعَينٍ واحِدَةٍ، مِنْ أنْ تَكونَ لَكَ عَينانِ اثْنَتانِ، وَتُطْرَحَ فِيْ جُهَنَّمَ،
A, ki te he koe i tou kanohi, maka atu: pai ke hoki mou te tomo kanohi tahi ki te rangatiratanga o te Atua i te maka kanohiruatia ki Kehena:
48 ح َيثُ الدُّودُ لا يَمُوتُ، وَالنّارُ لا تُطفَأُ.
Ki te wahi e kore ai e mate to ratou kutukutu, ki te kapura e kore e tineia.
49 « لِأنَّ كُلَّ إنسانٍ سَيُمَلَّحُ بِالنّارِ.
Ta te mea ka totea nga tangata katoa ki te kapura.
50 ل ِأنَّ المِلْحَ جَيِّدٌ. فَإنْ فَقَدَ المِلْحُ مُلُوحَتَهُ، بِماذا تُصلِحُونَهُ؟ فَلْيَكُنْ لَكُمْ فِي نُفوسِكُمْ مِلْحٌ، وَعيشوا فِي سَلامٍ بَعضُكُمْ مَعَ بَعْضٍ.»
He pai te tote: otira ki te pirau te tote, ma te aha e whai tikanga tote ai? Kia whai tote i roto i a koutou, kia mau hoki te rongo a tetahi ki tetahi.