1 ه َذِهِ هِيَ الشُّعُوبُ الَّتِي سَمَحَ لَها اللهُ بِأنْ تَبقَى فِي الأرْضِ لِيَمتَحِنَ بَنِي إسْرائِيلَ الَّذِينَ لَمْ يَخُوضُوا المَعارِكَ فِي كَنْعانَ.
Na ko nga iwi enei i waiho e Ihowa ko ratou hei whakamatautau i a Iharaira, ara ko nga mea o Iharaira kihai i mohio ki nga pakanga katoa o Kanaana;
2 ف َكانَ هَذا لِتَعلِيمِ فُنُونِ الحَرْبِ لأجْيالِ بَنِي إسْرائِيلَ الَّذينَ لَمْ يَخُوضُوا حُرُوباً مِنْ قَبلُ.
Mo nga whakatupuranga ano ia o nga tamariki a Iharaira kia mohio, kia ako ki te whawhai, ara mo te hunga kihai i mohio ki tera i mua;
3 ه َذِهِ هِيَ الشُّعُوبُ: المُدُنُ الخَمْسُ لِلفِلِسْطِيِّينَ، وَجَمِيعُ الكَنْعانِيِّينَ، وَالصَّيدُونِيِّينَ، وَالحِوِّيِّينَ السّاكِنِينَ فِي المِنطَقَةِ الجَبَلِيَّةِ مِنْ لُبنانَ، مِنْ جَبَلِ بَعلِ حَرْمُونَ إلَى لِيبُو حَماةَ.
Na, ko nga rangatira tokorima o nga Pirihitini, ko nga Kanaani katoa, ko nga Haironi ratou ko nga Hiwi i noho i Maunga Repanona, i Maunga Paaraheremona a tae noa ki te haerenga atu ki Hamata.
4 ت َرَكَهُمْ اللهُ هُناكَ لِيَمْتَحِنَ بِهِمْ بَنِي إسْرائِيلَ، أرادَ أنْ يَرَى إنْ كانُوا سَيُطِيعُونَ أوامِرَ اللهِ الَّتِي أمَرَ بِها آباءَهُمْ عَلَى لِسانِ مُوسَى.
Ko ratou hei whakamatautau mo Iharaira, kia mohiotia ai e rongo ranei ratou ki nga whakahau a Ihowa i whakahaua e ia ki o ratou matua, he mea whakapuaki na Mohi.
5 و َهَكَذا سَكَنَ بَنُو إسْرائِيلَ بَينَ الكَنْعانِيِّينَ وَالأمُورِيِّينَ وَالفِرِزِّيِّينَ وَالحُوِّيِّينَ وَاليَبُوسِيِّينَ.
Na ka noho nga tamariki a Iharaira ki waenganui o nga Kanaani, o nga Hiti, o nga Amori, o nga Perihi, o nga Hiwi, o nga Iepuhi:
6 و َتَزَوَّجُوا مِنْ بَناتِ تِلْكَ الشُّعُوبِ، وَزَوَّجُوا بَناتِهِمْ مِنْ أبنائِهِمْ. وَعَبَدُوا آلِهَتَهُمْ! عُثْنِيئِيلُ، أوَّلُ قاض
A ka tango i a ratou tamahine hei wahine ma ratou, ka hoatu hoki i a ratou tamahine ki a ratou tama, ka mahi ano hoki ki o ratou atua.
7 و َفَعَلَ بَنُو إسْرائِيلَ الشَّرَّ أمامَ اللهِ. نَسَوا إلَهَهُمْ ، وَعَبَدُوا البَعلَ وَعَشْتَرُوتَ.
Na kua mahi nga tamariki a Iharaira i te kino i te tirohanga o Ihowa, wareware ake ki a Ihowa, ki to ratou Atua, mahi ana hoki ki nga Paara, ki te Ahataroto.
8 ف اشْتَدَّ غَضَبُ اللهِ عَلَى بَنِي إسْرائِيلَ، وَسَمَحَ لِكُوشانَ رِشَعْتايِمَ، مَلِكِ أرامَ النَّهرَينِ بِأنْ يَغزُوهُمْ. فَخَدَمَ بَنُو إسْرائِيلَ كُوشانَ رِشَعْتايِمَ مُدَّةَ ثَمانِي سَنَواتٍ،
Na ka mura te riri o Ihowa ki a Iharaira, a hokona atu ana ratou e ia ki te ringa o Kuhanarihataimi kingi o Mehopotamia. Na e waru nga tau i mahi ai nga tama a Iharaira ki a Kuhanarihataimi.
9 ل َكِنَّ بَنِي إسْرائِيلَ اسْتَنجَدُوا بِاللهِ. فَأقامَ اللهُ مُنقِذاً لِبَنِي إسْرائِيلَ خَلَّصَهُمْ، وَكانَ هَذا المُنْقِذُ عُثْنِيئِيلَ بْنَ قَنازَ، أخا كالَبَ الأصْغَرَ.
A, no te tangihanga a nga tamariki a Iharaira ki a Ihowa, ka whakaarahia ake e Ihowa he kaiwhakaora mo nga tamariki a Iharaira, nana ratou i whakaora; ara a Otoniere tama a Kenaha teina o Karepe.
10 ح َلَّ رُوحُ اللهِ عَلَيهِ، وَعَمِلَ كَقاضٍ لإسْرائِيلَ. وَخَرَجَ إلَى الحَرْبِ، فَأعانَهُ اللهُ عَلَى كُوشانَ رِشَعْتايِمَ مَلِكِ أرامَ، فَهَزَمَهُ.
Na i tau iho ki runga i a ia te wairua o Ihowa, a i whakawa ia mo Iharaira; i haere hoki ki te whawhai; a homai ana e Ihowa ki tona ringa a Kuhanarihataimi kingi o Mehopotamia: na kua kaha tona ringa ki te whawhai ki a Kuhanarihataimi.
11 ف َعَمَّ السَّلامُ الأرْضَ مُدَّةَ أربَعِينَ سَنَةً، ثُمَّ ماتَ عُثْنِيئِيلُ بْنَ قَنازَ. القاضِي إهُود
A e wha tekau nga tau i okioki ai te whenua i te whawhai. Na ka mate a Otoniere, tama a Kenaha.
12 و َفَعَلَ بَنُو إسْرائِيلَ الشَّرَّ أمامَ اللهِ مَرَّةً أُخْرَى. فَسَلَّطَ اللهُ عِجلُونَ مَلِكَ مُوآبَ عَلَى إسْرائِيلَ، لِأنَّهُمْ فَعَلُوا الشَّرَّ أمامَ اللهِ.
Na ka mahi kino ano nga tama a Iharaira i te tirohanga a Ihowa, a ka whakakahangia e Ihowa a Ekerona kingi o Moapa ki te whawhai ki a Iharaira, mo ratou i mahi kino i te tirohanga a Ihowa.
13 ف َتَحالَفَ عِجلُونُ مَعَ الأمُورِيِّينَ وَالعَمالِقَةِ، وَذَهَبَ وَهَزَمَ بَنِي إسْرائِيلَ، وَاسْتَولُوا عَلَى مَدِينَةِ النَّخلِ.
Na ka huihuia e ia ki a ia nga tamariki a Amona ratou ko Amareke, a haere ana, patua ana e ia a Iharaira, a tangohia ana e ia te pa nikau.
14 ف َخَدَمَ بَنُو إسْرائِيلَ عِجلُونَ مَلِكَ مُوآبَ ثَمانِيَ عَشْرَةَ سَنَةً.
A kotahi tekau ma waru nga tau i mahi ai nga tamariki a Iharaira ki a Ekerona, kingi o Moapa.
15 ث ُمَّ اسْتَنْجَدَ بَنُو إسْرائِيلَ بِاللهِ ، فَأقامَ اللهُ مُنْقِذاً لَهُمْ هُوَ إهُودُ بْنُ جِيرا البَنْيامِيْنِيُّ. وَهُوَ رَجُلٌ مُدَرَّبٌ عَلَى اسْتِخْدامِ يُسْراهُ فِي القِتالِ. فَأرْسَلَ بَنُو إسْرائِيلَ إهُودَ لِكَي يُسَلِّمَ هَدِيَّتَهُمْ إلَى عِجلُونَ مَلِكِ مُوآبَ.
No te tangihanga ia a nga tama a Iharaira ki a Ihowa, ka whakaarahia ake e Ihowa he kaiwhakaora mo ratou, a Ehuru tama a Kera, he Pineamini, he tangata ringa maui; na ka hoatu e nga tama a Iharaira he takoha kia kawea e ia ki a Ekerona kingi o M oapa.
16 ف َصَنَعَ إهُودُ لِنَفْسِهِ سَيفاً ذا حَدَّينِ طُولُهُ باعٌ واحِدٌ، وَثَبَّتَهُ عَلَى فَخْذِهِ الأيمَنِ تَحْتَ عَباءَتِهِ.
Otiia kua oti i a Ehuru tetahi hoari te hanga mana; e rua ona mata, kotahi whatianga te roa; na ka whitikiria e ia i roto i ona kakahu ki tona huha matau.
17 ث ُمَّ قَدَّمَ الهَدَيَّةَ لِعِجلُونَ مَلِكِ مُوآبَ. وَكانَ عِجلُونُ رَجُلاً سَمِيناً جِدّاً.
Na ko tana tukunga i te takoha ki a Ekerona kingi o Moapa; na he tangata tetere rawa a Ekerona.
18 و َبَعْدَما قَدَّمَ إهُودُ الهَدَيَّةَ، صَرَفَ الرِّجالَ الَّذِينَ حَمَلُوها،
A ka mutu ta tera tuku i te takoha ka tonoa atu e ia te hunga i mauria mai ai te takoha.
19 أ مّا هُوَ فَرَجِعَ مِنْ عِنْدِ الحِجارَةِ المَنْحُوتَةِ فِي الجِلْجالِ، وَقالَ: «لَدَيَّ رِسالَةٌ سِرِّيَّةٌ لَكَ أيُّها المَلِكُ!» فَقالَ لَهُ المَلِكُ: «اسْكُتْ!» ثُمَّ خَرَجَ جَمِيعُ خُدّامِهِ مِنَ الغُرْفَةِ.
Ko ia tonu ia i hoki whakamuri atu i nga whakapakoko i Kirikara, ka mea, He kupu huna taku ki a koe, e te kingi. Na ka mea tera, Whakarongoa! Na mawehe atu ana i a ia te hunga katoa e tu ana i tona taha.
20 ب َعْدَ ذَلِكَ، عادَ إهُودُ إلَيهِ وَهُوَ جالِسٌ عَلَى مِنَصَّةِ عَرْشِهِ المُرْتَفِعَةِ. وَقالَ إهُودُ: «أحْمِلُ إلَيكَ رِسالَةً مِنَ اللهِ.» فَلَمّا قامَ المَلِكُ عَنِ العَرْشِ،
Na ka haere atu a Ehuru ki a ia; a e noho ana ia ko ia anake i tona ruma raumati. Na ka mea a Ehuru, He kupu na te Atua taku ki a koe. Na ka whakatika ia i tona nohoanga.
21 م َدَّ إهُودُ يُسْراهُ، وَأخَذَ السَّيفَ عَنْ فَخْذِهِ الأيمَنِ، وَطَعَنَ بِهِ عِجلُونَ فِي بَطْنِهِ.
Na ka torona e Ehuru tona ringa maui, ka mau ki te hoari i tona huha matau, werohia ana ki tona kopu.
22 ف َدَخَلَ مِقبَضُ السَّيفِ فِي بَطْنِهِ، وَأغلَقَ الشَّحْمُ عَلَيهِ. وَخَرَجَ طَرَفُ السَّيفِ مِنَ ظَهْرِهِ، وَلَمْ يَسْحَبْهُ إهُودُ مِنْ بَطْنِهِ.
A ngoto tahi atu ana te kakau me te mata, a tutakina iho te mata e te ngako, kihai i unuhia mai te hoari i roto i tona kopu, a puta atu ana ki muri.
23 ث ُمَّ خَرَجَ إهُودُ مِنْ غُرفَةِ العَرْشِ وَأحكَمَ إغلاقَ أبْوابِ القاعَةِ عَلَى المَلِكِ.
Na ka haere atu a Ehuru na te whakamahau, a tutakina atu ana e ia nga tatau o te ruma ki a ia, kiia iho hoki.
24 ث ُمَّ خَرَجَ إهُودُ مِنَ القاعَةِ، وَجاءَ خُدّامُ عِجلُونَ. وَلَمّا رَأَوْا أنَّ أبوابَ غُرْفَةِ العَرْشِ مُقْفَلَةٌ، قالُوا: «لا بُدَّ أنَّهُ يَقْضي حاجَتَهُ فِي حَمّامِهِ الخاصِّ.»
A, i tona haerenga atu, ka haere mai nga pononga a tera, na, i to ratou kitenga kua kiia nga tatau o te ruma, ka mea ratou, He pono kei te uhi ia i ona waewae i te ruma raumati.
25 ف َطالَ انْتِظارُهُمْ، وَقَلِقُوا. لَكِنَّهُ لَمْ يَفتَحْ أبوابَ غُرْفَةِ العَرْشِ. فَأخَذُوا المِفْتاحَ، وَفَتَحُوا البابَ، فَوَجَدُوا سَيِّدَهُمْ ساقِطاً مَيِّتاً عَلَى الأرْضِ.
Tatari noa ratou a ka whakama: na, kihai ia i whakapuare i nga tatau o te ruma; katahi ratou ka mau ki te ki, a whakapuaretia ana. Na, ko to ratou ariki kua hinga ki te whenua, kua mate.
26 أ مّا إهُودُ فَهَرَبَ أثْناءَ انْتِظارِ الخُدّامِ، وَمَرَّ بَينَ الحِجارَةِ المَنْحُوتَةِ وَهَرَبَ إلَى سَعِيرَةَ.
Ko Ehuru ia i mawhiti i a ratou e tatari roa ana, a kua tae ki tua i nga whakapakoko, kua mawhiti ki Heirata.
27 و َلَمّا وَصَلَ إلَى هُناكَ، نَفَخَ فِي البُوقِ فِي مِنْطَقَةِ أفْرايِمَ الجَبَلِيَّةِ، فَنَزَلَ مَعَهُ بَنُو إسْرائِيلَ مِنَ المِنطَقَةِ الجَبَلِيَّةِ، وَكانَ يَتَقَدَّمُهُمْ.
A, no tona taenga, ka whakatangihia e ia te tetere ki te whenua maunga o Eparaima, a heke ana nga tamariki a Iharaira i runga i te maunga hei hoa mona, ko ia hoki i mua i a ratou.
28 و َقالَ لَهُمُ: «اتْبَعُونِي، لِأنَّ اللهَ قَدْ نَصَرَكُمْ عَلَى أعْدائِكُمْ مِنْ بَنِي مُوآبَ.» فَتَبِعُوهُ عَلَى مَعابِرِ نَهْرِ الأُرْدُنِّ إلَى مُوآبَ.
Na ka mea ia ki a ratou, Haere mai i muri i ahau, kua homai hoki e Ihowa nga Moapi, o koutou hoariri ki o koutou ringa. Na heke ana ratou i muri i a ia, a ka riro mai i a ratou nga whitinga atu o Horano i nga Moapi; kihai hoki i tukua tetahi tan gata kia whiti atu.
29 و َفِي ذَلِكَ اليَومِ، قَتَلُوا نَحْوَ عَشْرَةِ آلافِ رَجُلٍ مُوآبِيٍّ. كانُوا مُحارِبِينَ أقوِياءَ وَشُجْعانَ، لَكِنْ لَمْ يَنْجُ أحَدٌ مِنْهُمْ.
Na patua iho e ratou nga Moapi i taua wa, me te mea tekau mano nga tangata, te hunga pakari anake, nga marohirohi katoa; kihai hoki tetahi i mawhiti.
30 ف َأُخضِعَتْ مُوآبُ فِي ذَلِكَ اليَوْمِ لِسَيطَرَةِ بَنِي إسْرائِيلَ. وَاسْتَراحَتِ الأرْضُ مِنَ الحُرُوبِ ثَمانِينَ سَنَةً. القاضِي شَمْجَرُ بْنُ عَناة
Na ka hinga a Moapa i taua ra i te ringa o Iharaira. A e waru tekau nga tau i okioki ai te whenua i te pakanga.
31 و َخَلَفَ إهُودَ شَمْجَرُ بْنُ عَناةَ، وَقَتَلَ سِتَّ مِئَةِ فِلِسْطِيٍّ بِمِنْخَسِ البَقَرِ، فَأنْقَذَ هُوَ أيضاً بَنِي إسْرائِيلَ.
A i muri i a ia ko Hamakara tama a Anata, a patua iho e ia nga Pirihitini, e ono rau tangata, ki te wero kau: na ka ora ano a Iharaira i a ia.